remember mistakes

Hahaha, suckers, mul viiiiiis vaba päeva. Weeeeeekend!:D
Homme läheme Triiniga Kostivere Kooli 32.kk promoma, et ikka vanu tuttavaid nägusid kooli peal rohkem oleks:)
Vastlapäev on ikka üks jube päev, kuklid ja see roheline mört. ÖAK.
Ostsin täna Haribo kummikomme ja Gutta apelsinimahla. See pool magus veniv kooslus.. ai, kui hea:D Peaksin tegelikult esseed kirjutama teemal: internetti kolinud tunded, aga ei viitsi. Lihtsalt ei taha ega hakka kirjutama mitte ühtegi sõna, sest mul on my own little vacation. Sünnipäeva planeerimine peaks ka mingi aeg lahti minema, kuid sellegi jaoks ei ole viitsimist. Kevadmasendust ei ole, ikka naeratan nagu sundinvaliidsusega debiilik, kuid seis on super ja kurtma ei hakka.
Ülemääraselt suur soov on juua Vana Tallinnat.
Raha sai ka täna otsa. Homme lähen ja küsin juurde, sest see mõtetu krõbisev elualus lihtsalt kulub valguskiirusega kahtlaselt debiilsete asjade peale, mis lihtsalt jäävad kuskile tolmu koguma või süttivad.
Loomulikult ei saa kõik hea ja lilleline ka olla.. Tulin täna rongi pealt maha ja .. mis juhtus ma olin kuskil Lahinguväljal vms oli selle peatuse nimi. Ma ei jäänud rongis magama ega midagi, lihtsalt mõtlesin ja jäingi mõtlema kuni lõpetasin kuskil tundmatus kohas. Siis kõndisin omaarust Kehra poole ja mingi töll tuli metsa vahelt. RAISK! Keset kuradi metsa mingi mordaväänaja ronis kännu alt välja ja kõndis mulle järgi.. Mitte ühtegi autot ega inimest(va selle lombaka ja minu). Helistasin õele ja siis ei julgenud talle öelda, et olen kuskil keset metsa, sest kes teab, mis hull see tagumine on. See mees ei jätnud järgi, tal ikka oli vaja tulla näppima. Alkoholilehk oli nii tugev, et pani ka mind silmi pööritama. Küsis tuld ja siis suitsu, küsisin miks ta kohe mõlemat ei küsinud. "ilm ei lubanud", mida kuradi vastust. Mingi paarikilomeetri pärast üritas mees teha nalju, mis mulle kohe kuidagi näokrampi esile ei kutsunud. Ma kannatasin kaua.. Kiirendasin sammu, kuid siis kõlasid need kurjakuulutavad sõnad: "Kuhu kiirustad...õkk..tibuke, mul...õkk.. on taskus nuga,...äää..mis võib kiiresti su panna tegema asju..õkk.. mida sa ei unusta."  Peale lauset, käis mu pea ringi, silmadest voolasid pisarad ning ma jäin seisma. Miks.. seda ma ei oska öelda, kuid midagi pani mind seda tegema. Mees tuli mu kõrvale, võttis kõvasti õlast kinni ning üritas midagi, lükkasin ta eemale ja panin jooksu. Tigu nagu ma olen, jõudis ta mulle järgi..võttis juustest kinni ja võttis taskust noa.. Mõtlesin, et mind reibitakse ning jään kuskile metsa keskele lebama.. lõin teda jalaga, ta vajus põlvini vb lõin teda genitaalidesse, kuid kes teab.. igatahes, lõi ta mind rusikaga vastu põlve, nii kõvasti, et lonkasin hiljem.. külmakotiga on nüüd parem.. ja siis sõitis mööda auto, mõtlesin, et suren, täitsa paanikas olin.. kuid siis tuli see auto tagasi, mingi noorem mees tuli välja ja lõi selle mehe eemale, võttis mu käest kinni ning siis tõi mu autoga koju.. Mis oleks saanud kui poleks olnud seda autoga meest? Mu nädal on niiivõrd pöörfekt, et võtaks kohe selle peale.. Avastasin, et juuste tirimisest on pea valus ning jalal kuradima suur sinikas, õnnelik selle üle .. vähemalt ei saanud nuga või midagi muud soovimatut. Ma ei tule enam kunagi üksi koju..
Kehras ülemise korruse mees on ka juba liiga julgeks läinud, et puukuuris on isegi ebamugav käia, sellest ajast peale kui ta seal pimedas lihtsalt seisis..

Oeh.. vaja õnne, raha, armastus. Kool on teisejärguline..