Mul on koer. Berta-Lotte - Berta panin talle nimeks oma lemmikkoolikoristaja järgi, sidekriipsu enda nime järgi ja Lotte sellepärast, kuna ta nahk lotendab armsalt.
Kui ta alguses koju toodi, oli ta nii väike ja habras, et ei julgenudki teda väntsutada. Tõstsin ta õrnalt kastist üles ja vaatasin talle otsa. Ta vaatas mind kaua oma sügavpruunide silmadega kuni aevastas, teadsin, et temast saab minu üks parimaid sõpru. Ta oli just see koer, mida olin juba viimased 11 aastat tahtnud.
Teadsin, et selle tõu üks halbu omadusi on see, et nad jäävad kergesti haigeks. Eelmisel kevadel kui üheksandat lõpetasin ja üritasin eksamitele süveneda - jäi Berta haigeks. Ta oli halvatud ning ei söönud ega joonud. See aeg viis ikka rööpast välja.. tema liikumatud käpad, vesised silmad.. Iga õhtu sai ennast magama nutetud.. jube
Kui Berta aeg peaks kunagi otsa saama.. Võtan endale kindlasti uue koera..Englise bulldogi.. Lühininalise rosinasilma..